neljapäev, 23. juuli 2020

KODUKOHVIK KUTSUB!


Kui keegi veel ei tea,  siis sel laupäeval  - 25.07 - teeme oma kodus Suur-Tammikul väikese kodukohviku. Oleme avatud alates 14:00.  
Kutsuge sõbrad-sugulased kaasa ja tulge külla.
Ann

kolmapäev, 15. juuli 2020

TASUB TEADA: KES MEIE KARTULIPÕLLUL PESITSEVAD!

Täna hommikul tegin inventuuri oma kartulivagude vahel ja korjasin 5 kõige ohtramat umbrohtu pildile
Paremalt alates:
1. Karvane võõrkakar Tulnukas Ameerikast. Juur on väga tihe ja kui tõmmata välja, siis tuleb koos suure mullamügaraga. Teatakse, et ta on hirmus tüütu umbrohi ja ainuke loodussõbralik tõrje on põld vahepeal rohumaaks jätta.
2. Harilik linnurohi Väga kasulik taim. Kasutati ravimtaimena juba 5000 aastat tagasi Vanas-Hiinas. Linnurohutee vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab suminad peas, lahustab sapi-, põie- jm kive organismis. Normaalne on juua päevas kuni üks klaasitäis linnurohuteed. Klaasi keeva vee kohta tuleks võtta teelusikatäis kuivatatud linnurohuürti. Rahvapärimusest on meieni jõudndu teadmine, et : "maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vaujtakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud"
3. Harilik/aed/noollehine  malts. Päritolult meie mandrilt aga levinud Ameerikasse. Aedmaltsa on Vahemeremaades isegi kultiveeritud enne kui kasutusele võeti spinat. Inglise keeles kutsutaksegi mägispinatiks.  Maltsadest soovitatakse keeta suppi ja teha salatit ning soovitatakse näiteks:
Kui sõrme satub pind, tuleb võtta maltsaleht, hõõruda seda käte vahel, kuni mahl hakkab välja voolama – see aitab pinnul välja tulla.  Käheda hääle või rögaga köha vastu soovitatakse juua värsketest maltsalehtedest keedetud teed.
4. Tähk-rebashein. Sellest karvasest sai juba kirjutatud. Lisada võib, et ta toodab kohutavalt palju seemneid, seetõttu on väga kiire levima ja raske tõrjuda.
5. Must maavits. Euraasiast pärit, kuid levinud ka Ameerikasse. Mustad marjad on väga mürgised. Mujal maailma ssöödavat näljaga. Ta on kartuli lähedane sugulane ja seetõttu peidab end edukalt kartulite all. Valged õied on nagu tillukesed kartuliõied.
Kaja
 

pühapäev, 12. juuli 2020

Teateid metsikust tormist, mis meist möödus mõõdukalt!

Eile lōuna ajal Keemul sai näha sellist pilti: muul vee all ja sadamaauk triiki täis. Päästeamet koristas Tuudil tee peale kukkunud puud ja mõisaallee oli oksarisu täis - puud jäid õnneks kõik püsti. Ainult mõisa tiigi ääres oli üks saar külili kukkunud.
Helle


Minul oli hirm, et lipumast lendab pooleks. Pole kunagi nii paindlik olnud, õnneks jäi alles, Terve aed on täis roosiõisi, puulehti ja isegi suur pojengioks oli eesõues, pirnipuult oli päris mitu pikka oksa maas, õudus oli!
Silvi

Suur-Tammikul kõik hästi, puud-katused alles.
Täna hiilib äike Muhus ringi ...
Marje

Kopeerin siia tuule kiiruse ja pallide tabeli.
Virtsus ja Haapsalus on hommikupoolikul olnud puhangute kiirus 21 m/s.
Meie õuel on tuul nii tugev, et murelid lendavad murelipuust nagu kuulid :).
Kaja
6
10.8 - 13,8
tugev tuul
painduvad keskmised tüved
7
13,9 - 17,1
vali tuul
painduvad tugevad tüved
8
17,2 - 20,7
tormine tuul
puuoksad murduvad
9
20,8 - 24,4
torm
puruneb katuseid
10
24,5 - 28,4
tugev torm
puud murduvad
11
28,5 - 32,6
maru
suured purustused
12
>32,7
orkaan
katastroofilised purustused
Keemu rannaniidul tõusis meri üsna õue alla, taganes siis. 
Võimas värk!
Mare




reede, 10. juuli 2020

SEITSMEVENNAPÄEV LUBAB SEITSET ILUSAT NÄDALAT!

Seitsmevennapäev on lõppemas ja võime kergendatult hingata, sest kui uskuda vanarahvast, siis sadu sel päeval tähendaks veel 7 nädalat vihma. Igasuguseid pilveliike sai küll täna näha, aga taevaluugid ei avanenud.
Ootamatult on õide puhkenud pärnad ja lendama hakanud hallhaigrute pojad. Täna sattus üks neis meie õuele  ja tekitas kanades suurt segadust. Kanad tegid haake ja jooksid põõsaste alla, ise kõvasti kaagutades. Mõned püüdsid kaelu pikaks ajada, et näidata ka oma kaela pikkuse võimekust, teised vastupidi, püüdsid end hirmust maadligi suruda. Kukk ronis kuudi katusele ja tuututas häiresignaali.
Kaja

esmaspäev, 29. juuni 2020

HEINAMAARJAPÄEV TULEKUL!

Täna on peetripäev, Seda püha on rohkem meeles peetud Lõuna-Eestis, aga ka meie tervitused lähevad ikka Peetritele!

2. juulil on heinamaarjapäev.
Wiedemann kirjeldab, et päeva nimi on ka punamaarjapäev, sest naised kogusid sel päeval punast värvi andvaid taimi.
Kirjandusmuuseumis on Matsalu lahe äärest  kogutud pärimusest heinamaarjapäeva kohta krjas Eesti rahvakalendris, IV 1985:

Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe ääres Tuulingu mäel seal koha juures tuld, kus kalamehed kalalaevadega üles käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusid ja joodud kodus tehtud õlut. Sehukesed tuletegemised ja tantsimised pidada andma head kalasaaki sügisel.

Heinamaarjapäebal ei tohi mere peal kalu püüda, sellel päebal võib saabas , see oo veesaabas, kalamehed üles pilvedesse tõmmata.

Heinamaarjapäebal tuleb saanavihtasid teha, sellel päebal tehtud vihad ei aja kehelema ihu.

Heinamaarjapäebal ei tohi mehe metsast puuhalgusi koduse tuua, sellel päebal toodud puudega tulid koa ussid metsast kodu, kes võisid kodu kahju teha.
(Haeska)

Heinamaarjapäev ei tahetud heina teha, see pidi loomel kontivalu tegema.
Heinamaarjapäe pannakase merele pärm peale.
(Kirbla)

Kaja 

kolmapäev, 24. juuni 2020

Head jaanipäeva!

Pilid: Silvi jaanilipp, Tõnu-Martini jaanituli