Kõigil aiad õisi täis

ja naudite seda ilu,  mida pakuvad tulbid ja nartsissid! Minul praegu püvilillede pidu!

  Silvi

Peoleo ja ööbik

Lillepeenras on lahti läinud kõik tulbid, ja vaher juba poetab õisi. lagled on läinud ja metsalindude hääled kuulduvad nüüd üle kõige. Parkmetsas kutsub  päeval peoleo suvepeole  ja öösel luiskab ööbik, et öö on pikk. Õitsevad meelespead ja lõhnavad maikellukesed.

Kaja

PÄIKENE PAISTAB JA LOODUS LOKKAB!

Nautisime imelist päeva! Suvi ei ole küll veel vist päriselt kätte jõudnud, kevadest rääkimata, kuid tänane päev oli kingitus!

Hakatuseks keskpäevane rohenäppude kohtumine Keemus. 

Taimede nimekiri, mis oli pakkumisel:

mädarõigas, rabarber, aed-kurekell, priimula, hosta, astilbe, veiste-südamerohi, kurdlehine roos, murulauk, paprika, tomat, till, lõhislehine päevakübar, aed-lõosilm, salat, leeklill, mais, kähar petersell, vägihein. Mustsõstrapõõsad.

Kõik said rõõmsaks!

Marje

KEVADISE NIGULAPÄEVA ÜLLATUS: ÜLASED LUMES!

Jõudis siis lubatud lumepilv ka meie kohale ja kell 10 hakkas sadama. Alguses üksikuid lumekruupe, aga siis üha tihedamat, lihtsalt puhast lund. Nüüd paistab juba päike ja ehk sulab kiiresti ära. Pildile sain kollased ülased lumes. Toomingas veel ei õitse, aga tahaks kartuli maha panna. Ei tea kas tohib?

Täna on kevadine nigulapäev. Eestis on kirja pandud üks selline legend, mis selgitab, miks Nikolausel on aastas 2 tähtpäeva:

"Nigul ja püha Jüri jõudsid rännakul lesknaiseni, kelle hobune oli kündes mutta kinni jäänud. Et pühameestel olid valged rõivad seljas, polnud Jüri nõus appi minema. Nigul läks ja aitas kehvast toidust nõrga hobuse välja ja sai tasuks kaks püha aastas (Ello Kirsi poolt kirja pandud legend)"

Läänemaal on 2 kirikut nimetatud püha Nikolause järgi: Kirbla ja Lääne-Nigula.

Kevadine nigulapäev on rohkem tuntud Setomaal. Seal hakati uba ja hernest panema ja sel päeval keelati hobustega töö.

Kaja

ROHEVAHETUS KEEMUS 13. MAI KESKPÄEVAL!

Võta kaasa oma aiamaalt välja rohitud taimed ja tule emadepäeva laupäeval, 13. mail kella 12 paiku Keemu! Vahetame, kui naabril on midagi, mis isutab.  Juhuks, kui uusi taimi tahaks, aga vahetuskaupa pakkuda ei ole, sobib ka rahakoti-variant.

SUVE SUURPÄEVAD: 23. JUUNI, 29. JUULI, 26. AUGUST

Sedakorda korrastasime Teeme ära! talgupäeval Keemus külavainu ja ladusime kõrgeks kuhjaks jaanitule puud-kännud.
JAANITULI - nagu ikka jaanilaupäeval, 23. juunil.
HEINASKULPTUURIDE KÖITMINE  - 29. juuli.
Heinad lubasid kunsti tegemiseks  heinapalli ka tänavu!
Samal päeval peab Lihula vald kohvikutepäeva, Keemus taas - HEINAKOHVIK!
MUINASTULEDE ÖÖ LÕKE - 26. august.

Märgi kuupäevad kalendrisse, tee aeg vabaks, ole kohal!

Tervitus teile, Jürid ja veteranid!

Päike on kirgas, aga õhk külm, tuul ei rahune, meri jäneseid täis.  Ometi - on jüripäev ja lipupäev - veteranide auks.  

Rahvakalendri järgi peaks jüripäeval põllule sõnnikut viima, talivilja üle vaatama, jürituld tegema ning suitsuga kariloomi suitsutama. Hanilas on isegi öeldud, et loomade ninad tuleb tõrvaga kokku tõmmata. Väga tähtsad olid huntide peletamise toimingud. Huvitav, kas samu nippe saaks kasutada ka šaakalite tõrjumiseks?

Naiste tähtaks toiminguks oli varahommikune piimaõnne nõidumine.  "Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine – sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima."

Vändras usuti, et kui jüripäeval viis korda silmi pesta, siis ei päevita nägu suvel liiga ära ja muutud ilusamaks. Sel päeval on soovitus kukerpalli lasta, siis ei jää selg haigeks. Muhus on  kirja pandud, et jüripeäval leitud asjaga saab nahahaigusi ravida.

Mina leidsin täna uhiuue Keemu küla sildi...

Palju õnne Jüridele ja veteranidele!

Kaja