reede, 23. august 2019

Pärtlipäev tulekul!

Homme on siis juba pärtlipäev. Pärtipäeval pidavat taevas seeni külvama.
Tohtis juba ka pähkleid korjata.
Sel aastal on tõesti palju pähkleid aga ka nende söödikuid on palju.
Hoolimata jahedast kevadest on ka metsamarju palju  - :pihlakamarju, põldmurakaid, viirpuumarju ja ka paburitskeid ehk kukerpuumarju.
Mida head võiks paburitskitest teha?
Kas teil on häid retsepte?
Tervitades,
Kaja 
 


pühapäev, 28. juuli 2019

Vaat nüüd ongi teadmata,

mida see tähendab, kui jaagupipäeval on nii kuum. Kas ennustab see jõuludeks külma või lihtsalt selget taevast?
Jätame selle meelde ja kontrollime jõuluajal!
Igatahes esimesed puravikud on end juba mullast välja puurinud ja otse keset teed.

Tervitades kõiki Jaagupeid, Jaake ja Jakosid!
Homme tervitame Annesid ja sööme lambaliha. Pühapaikadele viidi vahakujusid.
Kaja

kolmapäev, 17. juuli 2019

25. juuli, jakobipäev

Jakobipäevani vaid nädal, tuleb heinatöödele takka anda. Kured ja haned hakkavad juba parvedesse koonduma. Küllap varsti on ka seened metsas.
Kaja

laupäev, 13. juuli 2019

MARETAPÄEVAST

Täna on kalendris mareta- ehk karusepäev. Selle päeva tähistamise kohta on väga palju erinevaid teateid. Meie ala kuulub Karuse kihelkonda ja kihelkonna kirikuks on Margareetale pühendatud kirik.  Karuse endise koolimaja ja hilisema postimaja ees on olnud teeviit, mis suunab  Lihula ja Matsalu poole. See pilt on 1926. aastast ja on Kinksi külas Karuse vana koolimaja mälestustahvlil.
Mõningaid allikaid ja teateid seoses karusepävaga:
Pilistvere kiriku visitatsiooniprotokollis 1680.aastal märgitud: Maretapäeval pühitsevad nad karusepäeva ehk karupäeva Karrusche Päwe oder Bährentag, selleks, et karu nende karja ei murraks.
Widemani sõnaraamatus on kirjutatud: Karusepäev on päev  wo die Oefen verschmiert weden müssen - peab savitama ahjusid sel päeval.
Märjamaa kihelkonnast : Karusepääval vähid oo kibide alt väljas ingemaksu maksmas
Emmastes: Maretapääva kala on easte rammus
Pöides: Sest päävast saadik kaduvad parmud ära. Säesk aga kiitleb: „Parm pask maretapäini, mina aga mees olen mihklipäini.“Karjas: Kui maretapää kuiv on, siis tuhli silm jääb vesiseksRaplas: Karusepäävast läheb koll põesasse, vanasti ööldi (põesas läheb pimedaks Kui karrusse pääv kuiv on, siis annab Jummal hea süggise.
 Vanasõna Maretapäeva põud on nälja ema
Kaja
´

pühapäev, 7. juuli 2019

Laulupidu!



Meenub, et ka Matsalu mittetäielik keskkool osales 1950. aastal laulupeol. See on  ligi 69 aastat tagasi!
Õpetaja Valeria Liik tegi suure pingutuse, et lapsed saaksid laulud selgeks ja ka sobivad riided selga. Ilmselt oli ka konkurents väga tihe.
Sellel pildil on mudilaskoori lillelistes riietes vasakult Irene Luht Matsalu küla Allika talust ja Regina Viskov Metskülast ning rahvariietes Leida Tsengov (mõisamajast, direktori tütar) ja Leida Vänt Matsalu Niinepuu talust.
Metsamäe talu perenaine Aino meenutas täna: "Meid viidi autoga Lihula rongijaama. Seal saime kokku Lihula mudilaskooriga ja sõitsime Tallinna. Olin elus esimest kordaTallinnas. Rongkäik oli hirmus väsitav ja pikk, aga meenub, kui möödusime Russalkast. Ööbisime Tallinna 21. keskkoolis. Sel ajal matte ei olnud ja magasime põrandale pandud heintel. Mälestuseks saime kõik metallist märgi.
Kaja

Veel jätkuks: Aino nimetas, et 1950.oli 10. juubelilaulupidu.See minu arvepidamisega
ei klappinud. Asja uurides selgus, et 1950. A tähistati ENSV 10. aastapäeva. Seetõttu üldse lubatigi laulupidu pidada ja lastele jäi meelde, et oldi juubelilaulupeol. Märgil oli ka number 10. Oh seda propagandamasinat!
Vahetult enne pidu arreteeriti peo üldjuhid. Poliitiline olukord oli tegelikult üsna rusuv.
Ikka laulupeo – päris juubelipeo - lainel!
Kaja

pühapäev, 30. juuni 2019

Must tomat

Kas teie mustad tomatid on ka nii mustad?
Ma lausa ehmatasin ära, kui lehtede vahel selliseid oliivitaolisi asju nägin.
Kahjuks on nüüd seemneümbrik kaduma läinud ja ei mäleta, mis on sordi nimi. Eelmistel aastatel olen ikka Black Cherrit kasvatanud, aga see on pruunika viljaga.
Kaja

reede, 28. juuni 2019