Puise poolt kerkiv äikesepilv tõusis kiiresti Keemu kohale, kõu kõmises, välgud sähvisid, langes üksikuid priskeid vihmapiisku ja siis ta oligi Kiideva all kohal - vesipüks. Oli kena klassikaline, esimesele järgnes vesipüksiseeria - kolmeharuline, siis tekkis pilvisse avar helendav taevavärav, kuni pilveluugid lebdasud lahti ja paar minutit valati vett maa peale.
Vikipeedia seletab pikemalt, siinkohal lühike kokkuvõte:
Vesipüks ehk pilvesammas on laias tähenduses ükskõik milline tornaado vee kohal. Maismaale jõudes enamasti hajub ja ei tekita kahju, sellest ka vahel kasutatav nimetus "hea ilma" vesipüks.
Vesipükside tekkimiseks peab õhumassi kihistus olema labiilne, et saaks tekkida konvektsioon. Kui nüüd tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Sellised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiealised.
Vesipüksid ei ime vett üles, küll aga võib vesipüks pihustada vett, mistõttu tekib pritsmetest pilv samba alumisse ossa. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on tegelikult silinderjas pilv. Kuna rõhk langeb õhu pöörlemisel, siis tekib veeauru kondenseerumine ja näemegi algul lehterpilve teket, mis võib lõpuks jõuda veepinnani välja.
Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule. Vesipüksihooaeg on augustis ja septembris, kui vesi on soe, aga kohale võivad jõuda üpris külmad õhumassid. Mõnikord võivad tekkida vesipüksiseeriad, mis tähendab, et korraga tekib mitu vesipüksi või tekivad need üksteise järel.
Vesipüksiga analoogne tornaado maismaa kohal on tuulispask.
Taluaedade põlisasukas. 
