HEAD UUT AASTAT!

Ilme ja Peeter

HEAD UUT AASTAT!

Täna varahommikune rahe meenutas, et tegelikult peaks olema talv.

Maaleht kirjutab, et sel aastal kogeme klassikalist talve väga väikese tõenäosusega, sest ookeanide vesi on soe ja soodustab aktiivsete tsüklonite moodustamist, mis ei lase põhjast külmal siia jõuda.

Esmakordselt kuulen laululuiki lahel talvitumas. Sabatihased, rästad ja rähnid lustivad parkmetsas. Kanad siblivad karjamaal ja munevad hoolega.

Head uut aastat!

Kaja

HÄID PÜHI!

Tore on jõulu eel teha pimedas külas väike jalutuskäik.  Õhk on kevadiselt soe ja vaid laululuikede ürgsed hüüded annavad märku helimaailmast. 

Keemu ringteed läbides paistavad eriti värvilistena Põrgupõhja, Veskimäe ja Angerja, kaugele paistab Laine hele viirg. Mõisa juures kumab kõrgel põhjatähe ornament. Kuid valgustatud on tõesti ka bussipeatused. Matsalu on täna hommikul saanud pontsakad laternad ja Keemus vilgub "on-ei ole valgus". Keemu sadamgi on ühe laternaga valgustatud. Üle lahe paistab 4 valgust Haeskast, üks Kiideval ja Puise nina särab kui kesklinn.

Kui keerata Keemust parkmetsa poole, siis vilguvad kolm punast tulukest, mis on Virtsu tuugenid ja Metsakülast paistavad kellegi kuldkardinad.

Päris pimedasse metsa keerates helgib korraks Iili latern ja siis on tükk aega kottpimedust, kuni Lotmani aken ja Veskimäe ning Põrgupõhja värvilised tulukesed paistma hakkavad.

Külla sisse sõites on aga mitmedki majad servast-servani kaunistatud.

Keemu bussipeatusesse jõudis tänane viimane buss. Soovisin bussijuhile kauneid pühi.

Ta märkis, et on väga tore, kui talvel on maal inimesi ja valgustatakse küla. Saatis ka tervitusi neile, kes on vaeva näinud ja küla kaunistanud.

Jõulutuledes Keemu Külakoda
Kaja

Jõulud vanarahva usus

1929 aasta 24. detsembril on ajaleht Läänlane kirjutanud:

On palju pruuke, mida vanarahwas jõuludel pidas. Läänemaal oli umbes paarikümne aasta eest neid weel rohkesti tarwitusel. Jõuluõhtul pandi herneid tuppa põrandale, pesti nägu ja käed ning hakati sööma. Enne ja pärast söömist lauldi waimulik laul; pärast poolriides heideti magama. Tuli jäeti kogu ööks põlema. Jõuluhommikul wiidi loomadele paremat süüa. . . Jõuluõhtul ei wõinud ahi tühjaks jääda: kaerakülimit ja wiinapudel pidid hommikuni toas olema. Siis anti kaerad loomadele, enne seda neile wiina pääle pritsides. Seega polnud wiirastust karta. Jõuluõhtul keedeti seapää kartuli-, kaali- ja porgandilõikudega. Hobuseriistad toodi tuppa ja kirwes pandi loomalauda ukse alla, siis ei saanud ..kuri" loomadele kahju teha.

Jõulude ajal muretseti ka lõbu eest. Seda ülesannet täitis n. n. ..jõuluwana" wõi „jõulumees", kes lastele jõulukingitusi jagas. Tehti ka ..jõulusokku". ..Jõulusoku" etendajaks oli isik, kes oskas nalja teha. Selleks maskeeriti ta: Pandi õlest sarwed pähe, Pahempidi kasuk selga jne. Sarnane ..sokk" läks siis lastele rõõmu ja nalja tegema. Katsus neid poksida: andis neile pähkleid, kompwekke j. ui. ..Sokk" armastas samuti noorte neidude seltskonda. Juhtusid aga kaks „sokku" isekeskis kokku, siis läks poksimine lahti. Ümber hulkuwaid „sokke" ei jäetud taludes ilma tasuta, anti neile saia, worsti, õlut j. m. Oli weel palju teisi sarnaseid jõulupruuke pääle eelpool tähendatute. Soowida oleks, et sarnased muinasaja riismed üles tähendataks, kuna wastasel korral need tulewatele põlwedele kadunuks jääwad.

Väljakirjutus: Kaja

TALI TULI, TULI TALI!

Peegelsile vaikus peale tormi Matsalu mõisa tiigil!

 Täna algas talv. Rõõmsaid jõule!

Milla

UHTI, UHTI UHKESTI, JÕULUD KOHAL PEAGI!

Päikene paistab - nii oli täna pärastlõunal! - ja rohi lokkab. Mõnusalt sügisene. Üle õue saab joosta toakitlis, müts peas ja sall kaelas, sest tuuleõhk on vali ja vilu.
Jõulutunnet selles roheluses just rohkesti ei leia, ometi on kalender karm -- aastavahetus koos kõigi oma pidulike päevadega juba käes!
Kallis külarahvas, jagage ettevalmistusi pühadeks! Pilte, jutte, retsepte - kõike! Olge usinad kirjutama!
Külaleht ootab! www.matsalukyla.ee
Mare

UNUSTATUD VABADUSVÕITLEJA MATSALUST

Olen siin listis ikka teinud kokkuvõtteid, meie külades Vabadussõjas osalenute kohta.

Eile käisin Raikkülas, kus arutati, kas Vabadussõja-järgne maareform tegi liiga baltisakslastele. 

Täna hommikul vaatasin üle Matsalu mõisa Hoyningen-Huende pere liikmete elulood  ja avastasin, et olengi teinud liiga, unustades, et Vabadussõjas osales ka Agnese vanem poeg Harry von der Pahlen. Ta oli 19aastane, kui  otsustas astuda Balti Rügementi, mis moodustati baltisakslastest ja saadeti võitlusse Punaarmee vastu.

Ta sai surma Peipsi taga Skovorodko  lahingus ja maeti  koos kaaslastega Strugi Beljõi küla lähedal.

Internetist leidsin, et Nõmme lunastaja kirikus on mälestustahvel Balti pataljonis langenud sõduritele. Tema nimi esimeses reas ülevalt 19. Digarist leidsin ka Balti pataljoni liikmete kohta ülevaate ja seal oli ka tema foto https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:14506/23553/page/34

Kaja