laupäev, 19. oktoober 2019

HÕIMUPÄEVAD

ÜRO on 2019. aasta kuulutanud põlisrahvaste keelte aastaks ja nagu ikka sügiseti, on kätte jõudnud ka soome-ugri hõimupäevad. See meenutas mulle, et hiljuti sattusin Kurzeme kanti, kus oli äsja avatud liivlaste maja. Leidsin mobiilist ühe pildikese ekspositsioonist, kus on näha, kuidas liivlased musta kassi nimetavad. Taustal liivi neiu seelik.
Kaja

pühapäev, 13. oktoober 2019

ÕUNU NOSIMAS

Pildiklõps: Milla

SÜGIS

Millal on väga ilus pilt, mis sobib hästi tänase kolletamispäevaga kokku, ehk siis loodus ongi enamasi kollane.
Seda kolletamisepäeva  on peetud eelkristlikuks ja seotud skandinaavia mõjudega.
Pärimust pole Eestis selle päeva kohta palju kirja pandud.
Vana Skandinaavia kalendris oli kaks aastaaega - pimedus ehk talv ja valgus ehk suvi. Arvet peeti kuufaasides.
Kuna täna öösel oli täiskuu, siis algas vana skandinaavia kalendri järgi pimeduseaeg. Seda aega nimetati Ýlir, ehk siis jõul.
Vene allikates nimetatakse päeva poripäevaks ja ennustatakse talveilma pori abil.
Meil on aga sügis ka ja seetõttu soovin kaunist kuldset sügist!
Kaja

neljapäev, 10. oktoober 2019

PEEGELSILE LAHT

Täna oli laht peegelsile ja taevas vaatas veest.
Kudistavate kuldkokkade ja rästaste parved ründasid kõiki põõsaid ja puid, kus marju veel peal.
Viimased lagled lendasid salguti üle ja imestasid, kuhu kõik teised on jäänud.
Luiki koguneb roostikku, kuid veel on nad vaiksed.
Hommikud on valged külmast udust -  hingedeaeg on lähedal.
Kaja

pühapäev, 29. september 2019

KAJA, ÕNNITLEME! RÕÕMUSTAME!


Looduskaitsja Kaja Lotman pälvis esimese eestlasena 
Euroopa Kaitsealade Liidu medali. Alfred Toepferi medal 
antakse erakordse panuse eest Euroopa looduskaitsesse 
ning säästvasse arengusse.
Lotman elab Matsalu rahvuspargis ja töötab nõunikuna 
keskkonnaametis. 
Ta ütles, et tehtud tööst üks südamelähedasemaid on olnud 
niitude taastamise teema.
"Siin Matsalu randadel selgus ju see, et kui lehmad lähevad 

rannast ära, siis lähevad ka linnud rannast ära. Siit algas see idee, 
et tuleks hakata taastama traditsioonilist karjatamist rannas. 
See kasvas ja paisus, on muutunud üle-eestiliseks küsimuseks 
ja on selgunud, et samasugune oluline asi on toimunud ka kogu 
Euroopas," rääkis ta.
See küsimus on üks peamisi põhjuseid, miks Lotman Euroopa 

Kaitsealade Liidu kõrge tunnustuse pälvis.
Liidu nõukogu liige Nele Sõber ütles, et Lotmani puhul tõstetigi 

esile just seda, et ta on panustanud põllumajandusmeetmete 
loodussõbralikumaks muutmiseks Euroopas.
"Aga Eesti tasemel [on ta] just niitude riikliku toetusskeemi üks

eestvedajatest ja sellest on õppinud väga paljud meie 
sõbrad Euroopas," sõnas Sõber.
"Žüriil oli väga lihtne otsustada, sest see, mida ta teeb oma riigis 

ja ka ülejäänud Euroopa jaoks laiemalt, on loodushoius eeskujuks," 
ütles Euroopa Kaitsealade Liidu president Ignace Schops.
Lotman peab tähtsaks, et looduskaitsjad suudaksid selgitada 

keskkonnaküsimusi tavalisele inimesele arusaadavalt. 
Töö looduskaitses otsa ei saa.
"Üha enam me peame vaatama, kuidas loodus saaks tunda end 

võrgustikuna meie kiiresti arenevas põllumajanduses, 
metsamajanduses, asulate arengus," sõnas Lotman. 
"Et oleksid rohelised koridorid, kus liigid saaksid liikuda ja tunda 
end mõnusalt ja meid kaitsta. Sest kogu looduskaitse on 
ju tegelikult inimese kaitse küsimus."
Karin Koppel,  ERR-i raadiouudised

esmaspäev, 16. september 2019

Läänemere lained Matsalu lahes

....meri on võimas, samas ka rahustav, kui otsustab möllata, siis täiega
Ikka parimat!
Milla


Saadan pildi eile õhtust, kui  meri hõivas Keemu muuli.
Kaja

reede, 13. september 2019

MARU TALU KEEMUS LÄÄNERANNA KAUNEIM MAAKODU!


Maru talu korraldas juba teist aastat suvekohviku ja ilmselt  just sellise avatud olemisega jäi  silma komisjonile. Komisjon hindas ka seda, et  hooldatakse tillukest puisniitu.  

Sündmus on eriti tore sellepärast, et tänavu möödub täpselt 90 aastat sellest, kui petserlastest asunikud siia randa jõudsid. Maru talu ehitati palkidest ja see valmiski 1929. aasta sügiseks. Morzevitsi perekond, isa Sergei ja ema Maria kolme väikese lapsega, asusid sellesse elama.

1960ndatel elasid majas Gribininid  ja 80 st on see olnud suviseks maakoduks. 
Anna mälestuste järgi oli selle maja taga piklik tiik, kus sai talvel uisutada ja maja ees võrkpalliplats, kus suvel palli mängiti.
Palju õnne Maru talu perele!
Kaja