Rahvakalendris Ussimaarjapäev, muidu 8. september

 Üks neitsi Maarja kultusele pühendatud tähtpäevadest, nimelt tema sünnipüha kannab rahvakalendris ussimaarjapäeva ja ussiurguminemispäeva nimetust ning on meil enam tuntud maa idapoolses osas. Sügise saabumist looduses kuulutab madude maassepugemine. Kuna maod on liikvel, ei tohi sel päeval metsa marjule ega pähklile minna. Kagu-Eestis on ussimaarjapäeva nimetatud ka väike-maarjapäevaks ning tähistatud kui kirikupüha.

Pane midagi pidulikku selga. Kui küsitakse, ütle et tähistad ussimaarjapäeva.

Kuuldavasti ei tohi täna õmmelda, muidu saab suvel ussilt nõelata.

Mine kinno ja osta ussikujulisi kummikomme.

Küpseta taignaribadest ussikooke.

Päev ise kui üks pidupäev! Päike ere-ere, taevas ja meri sini-sinised, rohi ja lehed üldiselt rohelised, aga juba ka lehekulda! Koolilapsed koolis, töörahvas tööl. Kellel võtta, võtab kartuleid. Kapsas tänavu ei kasvanud, liiga kuiv. Külatee tolmab. September. Mare

TAAS AUGUST, TAAS MUINASTULED ÜMBER LÄÄNEMERE. KEEMUS LAUPÄEVAL, 27.

Süütame tule pool 9 õhtul, kell 20.30 nagu teisedki üle Eesti. 

Lõkkekuhil on küll tagasihoidlik, ent mõni päev veel   aega, ehk kosub. 
Pill kaasa ja - tulele!

 

 Rukkimaarjapäev on läbi. Kõmpisin kodust välja -

kõikjal vaid kuiv ja lehed langesid, kased, pärnad ja isegi sarapuud on kollased, naat nõtkub maani ja rohi krõbiseb kuivast. Jõudsin Salmi karjamaale ja kohe oli pilt värvilisem - õitsema on hakanud sinised peetrilehed, veel on värsked ka roosad jumika, kollased seanupud ja isegi üks härjasilm said kokku kogutud. Siin siis kokku pandud pildike.

Peetrileht ongi hilissuvine õitseja. Jäi silma ka tore lugu peetrilehtedest:

"Tema juure otsad olevat otsekui ärahammustatud ja vanarahvas on sellest loonud loo:  Keegi noormees teinud kuradiga lepingu, et kurat õpetab talle kõikide taimede kasutamist haiguste ravimisel. Noormees oli sellepärast väga osav arst, inimesed said alati oma haigustest terveks ja põrgu jäi viimaks koguni tühjaks. Kurat vihastas sellepärast ja tegi lepingu vastaselt enne tähtaja möödumist arsti pimedaks. Aga arst oskas ka oma silmi nägijaks arstida just peetrilehe juurega. Nüüd ägestus kurat veel rohkem, võttis silmiparandava juurika ja hammustas selle ära. Sellest ajast on peetrilehe juurikal kuradihammustuse jäljed ja juureots tömp. 

Kaja

Karusepäev, 13. juuli

 Ja soovin ka head Marageera või Mareta ja siis ka Mare-päeva!

Üks väga põneva kujunemise looga päev, mis tähistas viljade valmimist ja Soomes ka heinatööde algust (soomlased võtsid heinatööde alguse puhul isegi napsu ja Maretat kujutati heinahanguga). Sel päeval ikka koguneti ja rõõmustati ka Eestis. Lisaks seguneb siia veel karude austamine ja rukkiusside vastane kündmine. 

On ka ütlus "Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema"  vihma oli ja vihma tuleb, nii et sel korral põuda kartma ei pea. 

Viljadest mõeldes on mul üks põnev kurk, mille nimeks on vana hiina pikk kurk. Seda olevat Himaalaja jalamil Indias juba 3000 aastat tagasi kasvatud ja sealt viidud ka Hiinasse. Ei tea, kas see jutt on õige aga üsna peenike ta on. Maitsnud veel ei ole. Ehk on keegi teist sellist juba proovinud?
Kaja

PEETRIPÄEV!

 Läänepool Eestis ei ole suvist peetripäeva peetud, kuid üldisemalt oli see pikse kartusest töökeeluga päev. Lätlastel olevatki täna lausa piksepäev. Soomes aga arvati, et just jaani- ja peetripäeva vahel korjatud ravimtaimed on eriti suure väega. Lõunatunnil jalutuskäigul korjasin niidult naistepuna, mägiristiku ja käbiheina õisi. Kõik väga vajalikud rohud ja hea teed teha, kui hakkab sadama ja välku lööma. Kaja

SEITSMEMAGAJAPÄEV

 Hommikul oli hirmus raske tõusta ja kalendrisse vaadates selguski põhjus - käes on seitsmemagajapäev. 

Selle toreda nimega päeva kohta on igasugu lugusid liikvel. 

Meil räägitakse 7 vennast, kes magasid 7 aastat, siis tõusid üles ja imestasid, mis maailmas on toimunud.

Toredat suve!
Kaja

JAANIPÄEV! SUVI!

 

Angerpist (Filipendula vulgaris) - põnev suvine niidutaim. Soomlased peavad seda muinasaja tulnukaks, sest neil leidub angerpisti ainult pronksi- või rauaaja asustuse ümber. Angerpistil on mugulad, mida oletatavasti sel ajal kasutati toiduks. Ehk ka eestikeelne "pist" märgib seda, et osa mugulast tuli maa sisse tagasi pista. Soomekeelne nimi aga viitab, et mugulatest olid huvitatud sead "sikoanger". Eesti pärimuses on taimel palju nimesid, mis on seotud tema raviomadustega. Minu meelest on kõige kenam nimi neist maarjaõis. Ka rootsikeelne "brudbrod" - pruudileib on romantiline ja salapärane. Maarjaõied sobivad ka jaanipärja sisse kaunistuseks. Röömsat karjaste püha - jaanipäeva!
KL