laupäev, 6. veebruar 2010

Ettepanekud arengukavasse 2010-2015

MATSALU KÜLA ARENGUKAVA
tegevusplaani pikendamine aastani 2015
06.02.2010 toimunud töörühma koosoleku
ETTEPANEKUD

Arengukava VISIOON
Matsalu küla on:
  • väärtuslik elukeskkond küla elanikele;
  • hinnatud sihtkoht teadlikule loodusturistile;

Matsalus kaitstakse kultuuri- ja loodusväärtusi ühiselt. Elujõuline on küla, milles võimalikult paljud külaelanikud leiavad töö ja elatusvahendid kohapealt, arvestades keskkonna taluvust. Looduse kaitsmisest tulevaid eritingimusi peab kohalik kogukond võtma kui võimalust, mitte kui piirangut. Piirangute täpne teadmine ja oskuslik tegutsemine nende raames võimaldavad säilitada küla looduslikku eripära, rahu ja vaikust, andes samas mõnedele külaelanikele vahendid ja viisi enese teostamiseks ning sissetuleku teenimiseks.

Matsalu külas on kohapeal tööd pakkuvateks valdkondadeks:
- talupidamine (tegutsevad talud)
- ökoturism (litsentseeritud giidid ja võimalikud tugiteenused)
- kaugtöö (loominguline töö / töö interneti vahendusel)
- keskkonnavaldkonna riigiasutused
- haridussüsteem
- väikeettevõtlus: käsitöö, rookatuste valmistamine, leivategu, ravimtaimede kasvatamine jm

Pikemaajalise idealistliku visiooni osaks pakuti välja:
• Heakorrastatud ja kasutusse võetud Matsalu mõis
• Matsalu külal on ürituste, ringitegevuse, seltsitegevuse, koosolekute ja pidude jaoks olemas Matsalu külarahva ühiskasutuses olev avalik ruum. S.t. lisaks kiige- ja lõkkeplatsile ka aastaringselt kasutatav, külainimeste käsutuses olev siseruum.
• Matsalu külas arendatakse ja rakendatakse kohaliku sõltumatu energiavarustuse lahendusi ja võimalusi. Tuule-energia, energia-võsa ning muud. Tuule energia osas tõstatada Lääne-Eesti ja saarte tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames väiketuulikute temaatika.

Mitte infrastruktuurilisteks eesmärkideks võiks olla ka:
• Esinduse tagamine, et jätkuvalt oleks küla esindatud Lihula vallavalitsuses ja volikogus.
• Rahvusvahelise koostöö arendamine näiteks balti-saksa kogukonnaga.



Lähiaastate TEGEVUSKAVA valdkondade kaupa

1. Seltsitegevus. Matsalu külas on pikaajaline ja traditsioonidega seltsitegevus.
Tegevust jätkavad külas tegutsevad traditsioonidega seltsid ja seltsingud.
• Naisselts: naisansambli tegevus, ürituste korraldamine, kultuuri- ja haridusalased ekskursioonid, ajalehe välja andmine ja/või kodulehe toimetamine?… loetelu jätkub) /Kaja, Helle, Mare/
• Näitemänguseltsing (näitemängutegevus, isetegevus…?) /Elle/Silvi
• Saviseltsing (käsitöö…?) /Marje/
• Matsalu Külaselts (küla ühise ruumi edendamine, tuluürituste ja Matsalu Küla mujal Eestis tutvustavate tegevuste korraldamine, arengukava koostamise protsessi haldamine…) /Külaseltsi juhatus/
Kõik seltsid on avatud ning võtavad rõõmuga vastu iga uue huvilise, oodatud on uued liikmed ja initsiatiiv ka Matsalu suve-elanike hulgast.

Traditsioonilised ja küla seltside poolt korraldatavad küla üritused on olnud (ja jätkuvad):
• EV aastapäeva tähistamine / Naisselts, külarahva koostöö, s.h. külavanem
• Heakorrapäev - 1. mai /
• Jaanipäev / Naisselts
• Heinakujude köitmine / Martin ja külaselts
• Muinastulede öö lõkke süütamine / Naisselts?
• Lõikuspidu / hoidiste konkurss / Naisselts?
• Jõuluaegne koosistumine kuuma joogi ja küpsetistega /
• Uusaastapäeva tähistamine 1. jaanuaril. / külavanem


2. Küla väärtuste säilitamine ja rakendamine, töökohad ja tegevus. Töökohtade teket külla saab soodustada ning, näiteks Külaseltsi poolt, toetada info- ja oskusteabega (turunduskanalit on nõuetele vastavatele teenustele valmis pakkuma ka Matsalu RP).
Selleks:
• Kaardistada külas leiduvad väärtused, (näiteks Lubjaahju mägi, Matsalu Pärnad… ? ) otsustada nende eksponeerimis- ja rakendamise kõlblikkus leida tähistamisele ja (kui vaja, korrastamisele) projektirahastamine.
• Taasheakorrastada matkarajad (kokkuleppel maade omanikega näiteks Taimetarga rada ja Matsalu parkmetsa rada), otsustada nende vajalikkus ja kasusaajad (giidid?), positiivse otsuse korral leida rahastamine hoolduseks. Matkaradade sildimajandus korrastatumaks ja resoluutsemaks. /Mare ja Marje, projektiraha taotlemise osas koostöö Naisseltsi või külaseltsiga./
• Telkimisplatsid. (näiteks Lubjaahju mäel ja Keemu sadama juures) Eeldab huvitatud haldaja leidmist, kelleks võib olla kas maaomanik või lähedal elav külaelanik. Sel juhul vajab lahendust käimla-, vee- ja prügikoristuse korraldus. /kokkulepet vajab, et kes on huviline tegelema ja mis on tulem? Giidid? /
• Kirjeldada ja käivitada võimalikud loovüritused küla elanike ja traditsioonidega seotud erialadel. Näiteks heinaskulptuuride tegemine talviseks metsloomatoiduks, mälestusmärk Flamingole või pärimuskultuuriga seostatud Loodus- Loovuslaager lastele. Kasutada ära ka suvekunstnike potentsiaal, pakkuda neile tingimusi sümpoosiumide ja loomelaagrite korraldamiseks. Loodud teosed jäädvustada kas kunstipargina (kui on kivist-puust või muust kõvast materjalist) või salvestise ja internetilehena (kui on video või muu installatsioon). /Martin Pedanik ja Jaano-Martin/
• Huvitav oleks jäädvustada ka lähiajalugu näiteks 1960-2000. Kas korraldada mälestuste võistlus? Paluda noortel vanu küsitleda (külarahvas ja mälumaastik)?
• Külas võiks olla muruniitmise ja kinnistu hooldamise teenusepakkuja. Tehnika saaks töötu toetustega soetada. Kui teenus ei ole väga kallis, siis sooviksid ehk ka suvitajad seda kasutada. Paraku ei ole sellist ettevõtlust tekkinud.

3. Turismi edendamine. Matsalu Külas kui Matsalu Rahvuspargi keskmes on eelistatud loodussõbralik spetsialiseerunud turism. Koolilaste bussiekskursioonid on vältimatud, kuid koolilapsed ei pääse ka kuigi kaugele kaitsevööndisse, lubamatud on isetegevuslikud pikniku- ja veespordi turistid, samuti massiüritused. Sellest lähtuvalt, töötada Matsalu külas välja spetsiifilised ÖKOTURISMITEENUSED, mida külas on võimalik pakkuda. (lähtudes kaitse-eeskirjast, sihtgrupi huvidest ja külas leiduvast initsiatiivist). Näiteks:
• Koos giidiga taimetarga- või muude matkaradade läbimine. /Marje?/
• Paadiretked Matsalu Lahele (kooskõlas liikumispiirangutega). /Jaan Veltman, Jaano-Martin?/
• /Muu spetsiaalturism? Kunstnikud, koolitusturism, mis veel?/
• Väikekaubandus? Kas tasub ära?
• Talgulaagrid puisniitude hooldamiseks (küla maine ja loodusharidus toetamine)

4. Talupidamine.
Karjakasvatus on olemuslik osa poollooduslike koosluste majandamisest. Kuni oleme osa Euroopa põllumajandussüsteemist, ei sõltu talude tegevus ja tulevikuperspektiivid külaelanike seisukohtadest, kuid mida rohkem on külas elanikke, kes suudavad endale kohapeal elatist teenida, seda elujõulisem on küla.
• Talupidamise ja karjakasvatusega seoses on lahendust vajavateks küsimusteks silohais, eramaade ja karjamaade kasutamine nt matkaradadeks, karjaaedade ületamise kohad.


5. Infrastruktuur ja küla elukeskkond.
• Tolmava Matsalu-Keemu tee (mis on riigi tee) tolmuvabaks muutmiseks pole külarahval endal ressurssi. Tuleb jätkata maanteeametile taotluste saatmist. /külaseltsi nimel?/
• Sildimajandus ja viidad. Taluviitade projekt vaja läbi rääkida kõigi taludega, kas ikka soovitakse. Külakaardi tootmist taotleme PRIA toetusega ja paigaldamiskohaks pakume Keemu sadamas oleva külakoja – RMK ja Keskkonnaameti kooskõlastustega. /külaselts, Martin Pedanik/
• Keemu Sadam (paadisadam) Keemu sadamas säilib keskkonnaameti suur ametkondliku kasutamise vajadus, samuti kehtivad veekogul märkimisväärsed liikumispiirangud. Seetõttu ei ole reaalne kogu sadama avalikku kasutusse (või ärikasutusse) andmine ja rakendamine aktiivse meelelahutus- ja rekreatiivsadamana. Siiski on külaelanikel sadama kasutamine (kalapüügiks või kokkuleppel kaitseala valitsejaga ka turismiretkedeks) võimalik. Täna sadama läheduses asuval kiigeplatsil ka telkimisvõimalus. Pikemas perspektiivis toetab Matsalu külarahvas sadama kompleksset arendamist koos suurema ehitise või paadikuuriga, milles Lühemas perspektiivis uurime võimalusi paigaldada sadamasse veebikaamera /ja kuna see vajab nagunii ühendust, siis ka avalik wifi-punkt külalistele? /Martin Pedanik uurib kaamera ja wifi-leviala tehnilise lahenduse võimalusi. Küsimus, kes katab ühenduse kulud, kas projektirahast on võimalik./
• Ujumiskoht. Ametlikku ujumiskohta Matsalu külas ei ole, kuid Keemu sadama muulilt omal vastutusel suplema minekust ei ole probleemi tehtud. Konflikte on tekitanud ekskursioonid, kui inimesed muulilt sadama kanalisse kive loobivad, mõningal määral probleemiks ka prügistamine. Ka osa muulist vasakul paiknevst nn „titerannast” jääb sihtkaitsevööndist välja, kuid ametlikul ujumiskohal on rida rangeid ja kalleid nõudmisi, mille peab tagama omavalitsus, ujumiskoha märki seega üles panna ei saa.
• Internetiühendus. Kuigi päris ühenduseta pole Matsalu külas ükski soovija, on nõudlikumatel kasutajatel (kodus töötajad, näiteks) siiski probleeme ühenduse kiirusega. Külarahva enamust olukord rahuldab ning ollakse seisukohal, et ootame tehnoloogia arengut ja teenusepakkujate uusi lahendusi, külapoolseid investeeringuid ei kavanda. /Martin Pedanik uurib tehniliste lahenduste ja teenusepakkujate võimalusi/
• Kiigeplats. Naisseltsi initsiatiivil paigaldatud olemasolevale kiigele korraldab naisselts 2010 ülevaatuse ja vajalikud remonttööd.(2010 vaja vahetada vähemalt kiige aisad ja kontrollida ka muude osade seisukorda) / Maaomaniku kohus on platsi vähemalt 1 kord aastas niita, kuid viimastel aastatel on keegi külast jõudnud alati ette.
• Lava, varjualune või telk üritusteks. Kuni külal puudub külamaja, oleks osaliseks lahenduseks küla suuremate ürituste, näiteks kontsertide või näitemängude korraldamiseks soetada külaseltsile suur telk. Keskkonnaametile kuuluval maal asuvale Kiigeplatsile püsivate ehitiste paigaldamine oleks asjaajamise keerukuse tõttu lähiaastatel võimalik vaid teoreetiliselt, kuid ajutise lava/telgi paigaldamiseks saab loa lihtsamalt. /näitemänguselts, külaselts/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar