pühapäev, 16. mai 2010

Nelipühad

Nelipühad, suvistepühad, kasepühad – liikuv püha, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid.
Rahvakalendris on suvisted oluline peo- ja naljapäev. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik. Tuppa toodi ka toomingaoksi, kullerkuppe, pääsusilmi ja muid õitsvaid lilli. Värske kaselõhn muutis püha meeldejäävaks.
Kesk- ja Lõuna-Eestis oli tavaks munade värvimine, mune värviti kaselehtedega. Põhja-Eestis algas suvistepühadega kiikumine. Sel puhul kingiti kiigeseppadele võid, mune, paelu, kindaid jm.
Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Üldiselt oli see nii suur püha, et 20. sajandi alguses sai karjus endale vaba päeva ja pühadekingiks muna, erilise karaski või muud paremat.
Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oli see oluline esivanemate mälestamise päev.
Suvistetoidud: munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar