Tehtud!

Kell 17.25. Kõik see vapper vägi kodus tagasi, Haeskas käidud nagu niuhti!
Kaja:
"Matka algus oli veidi kõhklev, et ega me Keemu muulist kaugemale ei jõua, aga mida tugevamaks paisus selja tagant puhuv lõunatuul, seda selgemini paistis Tuulingu talu ja soov sinna kohale jõuda. Esimene peatus oli ühe suure jääkamaka juures, mis andis julgust, et jää on ligi 20 cm paks ja karta pole midagi. Et aga hakkas veel tihemini sadama, siis otsustasime, pühendada oma hullu matka Ain Meristele, kes oli tuntud halvailma seikleja ja enese proovilepanija.
Seejärel rõõmustasime, et meile on tulnud abijõudu, sest üks maastikuauto kihutas jääle, ent sõitis meist mööda ja pööras hoopis Kiideva poole.
Keset lahte oli huvitav elamus: Kasari vee poolt tekitatud väike jääküngastik.
Varsti olimegi Haeska Suurrahul, mis suvisest karjatamisest oli üsna lage, vaid rahu servades kasvas pilliroogu. Suurrahu Matsalu poolsel küljel avastasime ühe päris suure kivi, mis paljude jälgede tõttu paistis olevat rebaste ja kährikute vaatluskoht.
Seejärel tuli Haeska juba üsna kiiresti lähemale ja juba hakkasid paistma Tuulingu talu peremees ja perenaine, kes õues toimetasid. Saime proovida suurepäraseid tõukekelke, maitsesime mõnusat õunakooki ja ülisuurepärast mustasõstra koduveini. Rääkisime käsitööst ja Matsalu ning Haeska ajaloolistest sidemetest.
Matsalu poole tagasi vaadates selgus, et tuisk on kõvasti jõudu kogunud. Vähe sellest, et midagi näha ei olnud, võimatu oli silmi lahti hoida, sest tuul ja lumi olid otse vastu nägu. Pidime paluma appi tagalameeskonna.
Oli väga ilus päev. Tuhat tänu Tuulingu talu pererahvale Haeskas! Jääme ootama suve ja võimalust Jaano-Martiniga üle lahe uut kohvikut külastada.
Kaja"