Tere teitele!
Pakuks välja näiteks karusepäeva, küll mitte 13. juuli, mis on reede, vaid 14. juuli, mis on laupäev.
Või siis jakobipäeva, mida võiks 25. juuli asemel tähistada 28. juulil. Jakobipäevaks pidi hein tehtud olema, algas lõikuseaeg. Jakob lööb naela heinakõrde sisse ja viskab külma kivi vette.
Minu põhjendus karusepäeva kasuks on, et Matsalu küla kuulub Karuse kihelkonda ja võiksime ju tähistada kihelkonna päeva. Vanarahva seletused on ka küllaltki vaimu ergutavad. Sel päeval küll heinatööd ei tehtud, ei tohtinud metsaheinamaal niitmas ja loogu võtmas käia, aga tänapäevases kontekstis ehk võib metsast väljatoodud heinast kunsti teha?
Karusepäevast
Karusepäev langeb aasta kuumimale ajale ja seda öeldi ennevanasti suveharjaks olevat. Kuigi muistsete eestlaste kommetes on tootemloomade osas olnud suundumus rohkem hundi poole, on liikvel arvamusi, et päeva seostati ka karukultusega. Metsast ja metsaheinamaadest püüti sel päeval eemale hoida ja metsloomade kartuses katsuti tööd üldse vähe teha. Küll aga pidi sel päeval rukkipõllule adra välja ajama. Sõna "karus" nimelt tähendavat Lääne-Eesti murdekeeli ka sööti või söödimaad. Omal ajal arvati, et karusepäev on kõige parem aeg rukkiussi tõrjumiseks ja selle tarvis pidi kasvõi ühe vao põllumaasse sisse ajama. Sel perioodil tehti mõnel pool lisaks levinud maakeeramisele veel muid nõiduseasju pahalase põllust eemalehoidmiseks.
Üsna edukalt sai neil päevil rukkiussi ka naabri põllule sõnuda, kuigi muudel aegadel teati see söödik nii kange olema, et ta üle põllupeenra teisele maalapile ei läinud.Aga ikka öeldi, et karusepäeval põllu kündmine mõjuvat sama hästi kui oleks koorma sõnnikut maa rammuks laiali laotanud. Seda arvati ka, et nüüd hakkab igasugu putukaid vähemaks jääma ja parmud ei kiusa enam nii hullumoodi inimesi ega pudulojuseid. Marjad küpsevat nüüd nii kiiresti, et eest ära korjata ei jõudvat.
Karusepäevaga saabki läbi valge suvi. Juba mõnda aega pole päevad enam sugugi nii pikad, kui nad veidi aega tagasi - pööripäeva paiku - olid, ja nüüdsest hakkavad nad veelgi märgatavamalt lühenema. Ilma kohta teati, et kuiv karusepäev on hea sügise endeks.
Päev ühtib pühak Margareta mälestuspäevaga. Meil öeldakse maretapäev. Margareta oli Antiookia paganliku preestri kristlasest tütar, kes noorelt emata jäi ja lambakarjusena elatist teenima hakkas. Teda märkas Antiookia asevalitseja, kes neiut omale kaasaks tahtis. Margareta aga astus ka oma isa tahtele vastu ja keeldus oma süütust ohverdamast ja muidugi ka pakutud abielust, mille peale asevalitseja end hullumoodi solvatuna tundis ja andis käsu tõrges neid lohe lõugade vahele heita. Margareta kaelas olnud rist aga olla lohet nii tugevalt kõrvetanud, et see tüdruku kohe välja sülgas. Margareta siiski hukati, timuka käe läbi, aga märtriks ja pühakuks tema oma kindlameelsuse tõttu sai. Teda peetakse viljatute naiste, ammede, rasedate ja sünnitajate kaitsepühakuks. Tihti kujutatakse teda maalidel koos lohega.
Kumb päev siis - karusepäev või jakobipäev? Täpsemalt, neile lähim laupäev.
Kaja
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment