Leidsin selle kohta internetist toreda kirjelduse:
Elasid kord kaks õde: üks Euroopas, teine Aafrikas. Ja kui nad kohtusid, aeti neid segamini- nad olid väga sarnased. Õdesid nimetati - geraanium ja pelargoon. Ja kui esimest käsitleti kui naiivitari, ääremaa elanikku, siis teist koheldi kui elurõõmsat ja suursugust, eriti, kui ta kaunistas Euroopa linnade aknaid ja rõdusid.
Aga kuidas neid ära tunda ja mitte segi ajada?. Vastus on lihtne: taimed, mille kodumaaks on Euroopa, mis talvituvad avamaal, mille õied on sümmeetriliselt ehitatud, ning mille kroonlehtede värvus võib olla igasugune, peale erepunase - see on geraanium. Taim, mis hukkub õues esimeste öökülmadega, mittesümmeetrilise õiekujuga, ning mille kroonlehtede värvus võib olla ükskõik milline, välja arvatud sinine - see on pelargoon.
Vt pikemalt: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=115
Lõhnav pelargoon (Pelargoonium graveolens) kasvab kuni meetri kõrguseks ning kui õigel ajal tipp ära näpistada, haruneb piisavalt. Lehed lõhestunud, helerohelised, tugeva ja meeldiva lõhnaga. Õied väikesed, roosad või sireliroosad. Selle liigi lehti kasutatakse rahvameditsiinis kõrvahaiguste raviks.
No comments:
Post a Comment