Sunday, August 12, 2012

JAHE AUGUST JA "NARI NÄRIMINE"


Jahedavõitu august toob kaasa mitmeid liigesehaigusi. Tunnen juba mitu nädalat, et randmed valutavad. On see siis pikkadest autosõitudest või arvutil klõbistamisest või jahedast ilmast. Täna sattusin huvitavale
artiklile:  http://www.folklore.ee/tagused/nr36/koiva.pdf,  mis käsileb üleskirjutusi, ka sellest, kuidas vanasti dialoogloitsu abil raviti. Seda lõiku lugedes on päris hea meel tänapäeval elada :)
Äkki on teil ka mõni hea loits vanaemade jutuvaramust meeles?
Kuigi loitsimist kasutati näiteks hambavalu, halltõve, pisti ja traumade arstimisel, on ülekaalus teated
liigesehaiguste, eeskätt randmeliigese põletiku kohta.
Nari, murdeti rodi, kidi, kidsi  = randmeliigese põletik.
 Dialoogiloitsud  e dialoogivormilised nõidussõnad   olid keerulised lausumised, manamised, kirumised, kiitmised, mis sageli seotud kindla rituaaliga. Oluline oli aeg, koht, ruum, tegevused, sõnamaagia, ka rituaali kordamine.
Nari oli sage hooajatööde haigus, mida raviti (punase) lõnga, hobusejõhvi, ahjuluuaköidise jm ümbersidumisega, narisevate puude või uste vahel pigistamise või raskete esemete tõstmisega.  Populaarseim tüüp “Nari närimine” oli levinud ühtlaselt kogu Põhja-Eestis, Lõuna-Eesti ja  saarte mõnes kihelkonnas.
Esimesel lapsel, eeskätt pojal või siis karu- või hundiliha söönul lasti haiget kohta närida ja sealjuures uriseda.
“Nari tõstmine”  - haigel tuli käega tõsta kolm korda maja, sauna, aita või aeda.
“Nari lõikamisega” kaasnes haige sümboolne lõikamine.
“Nari raiumisega” sümboolne kirvega raiumine.
“Nari lõugutamine” lõugutiga ja “Nari kräätsutamine” ukse või vastamisi hõõrduvate puude
vahel olid Eestis vähem kasutatud, samalaadsed tekstid ja tegevus olid aga tuntud Lätis ja Leedus.
Sealses kultuuriruumis populaarne “Nari sidumine”, ehkki ilma loitsuta, on olnud ravipraktikas üle-eestiliselt
kasutusel tänase päevani.
Mina sidusin randemete ümber villased sallid.
Kaja

No comments:

Post a Comment