Filmist "Koolitee"

Tänu!

Vaatasime filmi ja -. tuhat mälestust viskus kohinal kusagilt üles. Ega see ei ole ju ainult kool – sellel kõigel on igavikupikkune taust. Meil oli kunagi oma küla rahvaga rajatud koolimaja; aknad paistsid meie õue. Koolipidu oli alati külapidu. Kooliaed oli suvel kokkusaamiste koht. Talgud aga algasid juba kevadel: kartulipanek (pudrusöömine taludes, pohlamoos ja morss) ja kõik need teised tööd.
Väikeses Metsküla koolis on see kõik olemas.
Ja mis kõige tähtsam - tekitagem koolile lisaks samasse pärimuskultuuri keskusi – identiteedile ikka lähemale ja mida lähemale – seda vajalikum elule ja hingele. Hinge aga ei saa ära kaotada, hingelised vajadused on paraku leivaga võrdsed. Teil aga ongi kõik juba olemas!
Ja kuidagi võiks saada see pärandihoidmise missioon kohe ka väikeste koolide juurde „sisse kirjutatud“ – et on üks koht ilmas, kus eesti omakultuur ongi igapäevaselt kohal, igal pool Eestis.
Nii väike käimalükkamise liigutus tegelikult – aga missugune jõud tekitatakse, kas pole?
Sõnum oli – olete õnnega koos!
Ikka palju rõõmu kõigile ka kõige tumedamal tunnil (nendeta paraku ei saa, mis teha).
Ajakirjanik Milla Mägi Tallinnast, 
Mare kolleeg Eesti Naise päevilt