esmaspäev, 4. veebruar 2013

LUGUNÄDALAD. Hea uudis: jõulud varsti käes!

Vanarahvas teadis: Küünlast üksteist jürisse, jürist kaheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist üheksa mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu. Lugunädalate loendamise aluseks võisid olla erinevad tähtpäevad, kõige sagedamini küünlapäev, mihklipäev, jõulud. Lugunädalatele lisaks loendati külvinädalaid, nende lõpp oli valdavalt jaanipäev, Lõuna-Eestis ka jaagupipäev. Sellest päevast loeti tagasi 10 nädalat, algusdaatumiks saadi siis kas künnipäev või jüripäev. Külvi alustati kaeraga, järgnesid oder, kartul, suvinisu, hiljem lina. Kuues külvinädal oli rohunädal - usuti, et sellal külvatud põld kasvab umbrohtu. Päevane aeg jagunes suviti ja talviti erinevalt. Üldiselt peeti talviti kaks ja suviti kolm tugevamat söögiaega, need jagasidki päeva osadeks. "Söömavahe" oli üldkasutatav ajaühik, nt "See põld on kaks söömavahet niita."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar