Asko Linno pildimaal
Kaja sõnamaal
Läksin merd vaatama. Võib öelda, et sain täitsa kõva looduselaksu.Eriti võimas oli olla muuli tipus ühel kivil ja sättida end luigelaulu sisse. Neid endid ei olnud eriti näha, sest merel on udu nii, et isegi Haeskat ei näe. Vesi heliseb vaikselt, sametine jää sahiseb ja päikesest kuldne avameri peegeldab taevalaotust. Luikede kirjeldamatu kulin ja loojuv päike, esimese lume lõhn ja esimese külmakraadi ninanäpistus - kõigile meeltele, mis inimesele loodud.
Muudest tähelepanekutest seda, et rebased-kährikud on vallatlenud hoogsalt teede ääres, sadamas on aga saarmapere ja mingid kõvasti jälgi jätnud. Metsavahel 3-4 metskitse ja ka üks vana kult on reede hommikupoole parkmetsast läbi läinud. Heinamaal oli näha ka halljänese jälgi ja ühel kiviaial märkasin nirgi tillukesi paarishüppeid. Kui koju jõudsin hakkasid metsast välja kappama piimvalged uduratsud. Püüdsime nende vahelt oma kodused heleraudjad kätte saada, et tuua kodule ja heinale lähemale. Töö tehtud, kattuski maa alguses valge uduseinaga ja seejärel pimedusega.
Ilus elu!
No comments:
Post a Comment