laupäev, 14. mai 2016

SUVISTED!

VANARAHVA TARKUSI TÄHTSAKS PÄEVAKS
Kaskede toomise kohta on selline tähendus toodud. Metsast toodud kaskedega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. Kased kaunistasid tantsu- ja kiigeplatsi, mis ehiti või lausa ääristati kaskedega. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tava kohaselt käisid noormehed kaskede järel ja jätsid need selle tütarlapse värava taha, kes neile meeldis.  Kui tütarlaps kase tuppa viis, tähendas see noormehe sobivust. Lisaks käisid kaskedel järel ka pere noored või isa/vanaisa lastega, nii nagu on ühiselt toodud metsast jõulukuuske. Samuti viidi kased suvistepühaks kirikusse. Peale kaskede toodi koju ka õitsvaid toomingaoksi, kullerkuppe, pääsusilmi, angervaksu ja muid õitsvaid lilli.
 
Enne kaskede tuppa toomist korrastati elamu. Pesti erilise hoolega põrandaid, hoove ja isegi jalgradu. Samuti käis talurahvas pühade laupäeval varakult saunas. Suvistepühade juurde kuulus kindlasti ka tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, Põhja-Eestis alustati kiikumisega,  vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma.  Rahvakalendri järgi tähistavad suvistepühad suve algust, külvitööde lõpetamist ja lühikest hingetõmbehooaega enne heinateo algust.
Kaja
Pilt: Peeter Eerik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar