Tänaseks pidi olema hein tehtud ja rukis külvatud. Rukkimaarjapäev oli puhkuse päev, mil käidi kirikus ja külas.
Kui rukkimaarjapäeval on kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Kui rukkikoristus jääb pärast maarjapäeva, siis talvel läheb vili kopitama ja suur osa viljast ussitama. Kui aga rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase. Kui kured lendasid sel päeva kõrgelt, siis usuti, et järgmise aasta rukis on ka kõrge.
Toiduks tehti tanguputru ja uudseleiba ning kohupiima. Ja muidugi joodi magusat punast viina nagu ikka maarjapäevadel kombeks oli. Mõnes kohas tapeti rukkimaarjapäevaks lammas, tehti rupskitoitu ja verikäkke. Mõnel pool jälle söödi lauritsapäevast jäänud kitseliha. Lisaks oma perele kaeti sauna toidulaud ka lahkunud esivanematele.
Rukkimaarja viib pääsukesed ja toob marju. Vesi on nüüd juba külm, ujuma enam ei minda. Küll aga on rukkimaarjapäeval kalade kudemise aeg – seepärast on igal pool hea kalasaak.
Kiriklikus elus usuti, et tegemist on Maarja surmapäevaga.
Üks Maarja uinumisega seotud uskumus on sündinud Eestis: Nimelt on Vasknarva
prohvet Eelija õigeusu kiriku kroonikas
kirja pannud väga vana pärimuse. Selle kohaselt nägi üks eestlasest karjane Kuremäel suursugust naisterahvast, kes oli
ümbritsetud kiirgavast valgusest. Kui
karjus mäele lähenes, nägemus kadus, kuid ilmus taas tagasi, kui karjus karja juurde läks. See kordus mitmel päeval
ja paljud inimesed tulid seda vaatama.
Kui talupojad mäe otsa ronisid, leidsid nad sealt, kus imeline nägemus oli seisnud, ühe vana männi alt Jumalaema
Uinumist kujutava ikooni. Talumehed kinkisid ikooni Jaama küla õigeusklikele
talupoegadele sõnadega: «Võtke see endale, me ei palveta pühakujude ees, teie palvetate.» Õigeusklikud võtsid ilmutatud
ikooni hardusega vastu ja on seda läbi sõdade ja näljahädade säilitanud
tänaseni Kuremäe kloostris.
Kaja
Kaja
Võiks ju õhtul 18 paiku Keemus kokku saada, natuke rukkitoite
proovida ja magusat rukkimaarja märjukest maitsta ning arutada, mis saab
muinastulede ööga?
K
K
No comments:
Post a Comment