Eile oli Toomapäev ja pööripäev. Ongi päev pikemaks pööratud!
Postimees 1941 kirjutasToomapäevast nii (jõululund see meile ei ennusta ja ka suvel võib parme oodata :))
Nimetati
ka nõgikikkapäevaks või tahmapäevaks, kuna siis algasid
jõuluvalmistused, tahm aeti talust välja. Toomapäeval helistati jõulud
sisse. Üldise puhastamise kõrval tehti mõnes kohas ka ahjuluuast
Tahma-Toomas ja maeti maha. Toomapäeval tehti pühadeks õlut ja vorsti
ning keedeti seapead, samuti pesti pesu, kuna enne toomapäeva minevat
pesu ruttu mustaks. Pandi ka valged riided selga, võeti toobripuu kätte
ja käidi teistes taludes õlut maitsmas. Toomapäeval sõeluti ka tuhka.
Kedrata ega jahvatada ei tohtinud toomapäevast kolmekuningani. Kalurid
pöörasid toomapäeva! oma paadid teistpidi, kuna toomapäev
tähendas püügi lõppu. Toomapäeval pidi tavaliselt tuiskama, seda
nimetati tooma-tuisuks. Selline tuuline toomapäev pidi tooma külma
talve. Kui toomapäeval oli külm ilm, siis tuli jõuluks lumi maha.
Toomapäev õpetas talve, Toomas tampis kinni, mis seni veel kinni polnud
külmunud. Ühtlasi hakatakse toomapäeval ootama ka kevadet, kuna päevad
hakkavad valgenema. Toomapäeva ilma järgi ennustati suve: kui sel päeval
oli niipalju päikesepaistet, et mees jõudis hobuse selga hüpata, tuli
ilus suvi; kui toomapäeval aga sadas, oli järgneval suvel palju parme.
Ilusat talvepühade algust!
Kaja
No comments:
Post a Comment