reede, 23. detsember 2016

Toomapäev helistas jõulud sisse

Eile oli Toomapäev ja pööripäev. Ongi päev pikemaks pööratud!
Postimees 1941 kirjutasToomapäevast nii (jõululund see meile ei ennusta ja ka suvel võib parme oodata :))
Nimetati ka nõgikikkapäevaks või tahmapäevaks, kuna siis algasid jõuluvalmistused, tahm aeti talust välja. Toomapäeval helistati jõulud sisse. Üldise puhastamise kõrval tehti mõnes kohas ka ahjuluuast Tahma-Toomas ja maeti maha. Toomapäeval tehti pühadeks õlut ja vorsti ning keedeti seapead, samuti pesti pesu, kuna enne toomapäeva minevat pesu ruttu mustaks. Pandi ka valged riided selga, võeti toobripuu kätte ja käidi teistes taludes õlut maitsmas. Toomapäeval sõeluti ka tuhka. Kedrata ega jahvatada ei tohtinud toomapäevast kolmekuningani. Kalurid pöörasid toomapäeva! oma paadid teistpidi, kuna toomapäev tähendas püügi  lõppu. Toomapäeval pidi tavaliselt tuiskama, seda nimetati tooma-tuisuks. Selline tuuline toomapäev pidi tooma külma talve. Kui toomapäeval oli külm ilm, siis tuli jõuluks lumi maha. Toomapäev õpetas talve, Toomas tampis kinni, mis seni veel kinni polnud külmunud. Ühtlasi hakatakse toomapäeval ootama ka kevadet, kuna päevad hakkavad valgenema. Toomapäeva ilma järgi ennustati suve: kui sel päeval oli niipalju päikesepaistet, et mees jõudis hobuse selga hüpata, tuli ilus suvi; kui toomapäeval aga sadas, oli järgneval suvel palju parme.
Ilusat talvepühade algust!
Kaja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar