VASTLAPÄEV JA TUHKAPÄEV

Tuhkapäev on  alati 7. lihavõtte-eelse nädala kolmapäeval ja vastlapäev teisipäeval - nii lihtne see ongi. Vastlapäeval saame endale paremat aastat planeerida . Selleks tuleb  liugu lasta, mis ennustab jõukust ja edu;  seajalgu süüa, mis tagab täis kõhu;  ja tuleb kada ajada naabri aeda (õlenuku või kaltsupalli), et oleks muretu elu.

Vastlapäev on paastuöö ehk tuhkapäevale eelnev päev. Sõna «vastlad» tuleb saksakeelsest sõnast Fastnacht, mis tähendab sõna-sõnalt paastuööd. Vastlatralli, liulaskmise ja lihasöömisega lõpetatakse tavaelu rütm, et siis järgmisel päeval alustada paastumist, muuta toitumist ja päevarütmi.

Nii kuuluvad vastlad ja tuhkapäev kokku ja moodustavad selge kontrasti.

Tuhkapäev ongi kui pahupidi pööratud vastlapäev -  ei tohi liha süüa, pead kammida, lambaid pügada, hobust rakendada. Muidu võib endal või loomadel kõõm pähe tulla või pea üldse kärna minna. Kuid olulisem on see, et tuhkapäeval tuleb vara tõusta ja vara magama minna, sest muidu on oht sel aastal üle töötada. Kui sul on patte hingel, siis on õige aeg neid pihtida, sellest ka rahvasuu ütlus: endale tuhka pähe raputama ehk oma tegu kahetsema!
Ja juba 9. märtsil on tsirgupäev, mil loodetavasti kõik lõunasse lennanud linnud alustavad tagasilendu.
Kaja

***
Matsalus saab täna liugu lasta lustiga - jääd jagub, kõik on jääs:  meri, lombid, õue- ja autoteed. Hetkel õhk 0 ümber, paar kraadi üles- ja allapoole, pilvetagune päike, tuuletu.
Lumepallide ja -memmede jagu leiab ka lund, aga kes künkast alla hakkab kelgutama, arvestagu märgade pükstega!
Mare