Tänane hommik on küll nagu taeva kingitus.
Varahommikul tundus, et üks suur hobune kiristab hambaid, aga päikese kasvamisega selgus, et hoopis laht laulab. Keemu
tornist tekkis kujutlus, et keegi
suur harfimängija on jää all peidus.
Tema üks käsi tõmbab jäiseid keeli Kasari suudmes ja teine käsi lahe
suudmes. Helid vaheldusid kumisemise, krigisemise ja mulisemisena.
Päikegi oli oma pesast juba kõrgemale tõusnud ja kumas külma lume udule.
Kaunist päeva jätku kõigile!
Kaja
No comments:
Post a Comment