Volbripäev on 1. mai. See on eesti rahvakalendri tähtpäev,
nõidade ja tarkade päev. Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30.
aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad. Oma nime on see
püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.
Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana. 19.
sajandil tundsid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajana. Sealt
levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.
Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve
üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva
eemale peletamiseks tehti tuld (maituli), helistati kellasid, lärmati ning
viidi läbi muid rituaale. Lõkked tehti ainult maapinnale.
Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
Tormas pidi kartuli maha panema.
Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamjaolt peremehed, kuid ka muud nõiakunsti valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena.
Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
Tormas pidi kartuli maha panema.
Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamjaolt peremehed, kuid ka muud nõiakunsti valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena.
Allikas: Vikipeedia
No comments:
Post a Comment