Minu lapsepõlves oli
see kaselõhnaline pidupäev. Kambrid tõmmati hoolega puhtaks ja
tuppa toodi kaseoksad. Vanaema küpsetas kohupiimakooki. Suvistepühal said suilised vaba päeva ja karjapoisile anti muna.
Eile
olin Lahemaal Võhma seltsimajas, kus kogunesid inimesed, kes tundsid
muret väikeste traditsiooniliste taluperede ellujäämise pärast.
Märkamatult on lõppenud ühe-kahe sea pidamise traditsioon. Kurdeti, et
noored ei taha enam talu üle võtta, väikesed karjad kaovad. Kui kaovad
karjad, siis kaob ka kaunis mitmekesine maastik.
Mul tuli
mõte, et ehk võiks tulevikus olla väiketalus robot-karjapoiss ja
puisniitudele tuleks välja mõelda robot, kes niidab ja rehitseb ning
tõstab talvel heina loomadele ette. Vajadusel hoolitseb ka vanainimese
eest. Võib-olla siis on uuele põlvkonnale elu maal põnevam...
Kaja
No comments:
Post a Comment