TERE, HEINAKUU!

Jaanikuu lahkub jahedalt. Paiguti ja laiguti, mida mere poole, seda vähem, saime vihma. Tuul lõõtsub ja meri, mis kuumadel nädalatel jäi õige madalaks, tuli tagasi. Jaanitule lõkkekuhil Keemu kiigeplatsil rohetab, sääl ajavad oksad võsusid ja võrsub rohtu, ning vaatab lootusrikkalt  muinastulede öö poole. Ehk on 25. augustil soodsamad tuuled ja muud olud! Ehk tuleb külarahvas ja süütab tule. Üle aastakümnete jäi Keemu jaanituli sel jaanipäeval süütamata.

Igaühel on vabadus otsida  oma identiteeti ning otsustada, millisesse kogukonda kuuluda. Nii olla räägitud uusvalla arengukava arutelul. Ehk otsesõnu: kas uues suurvallas oleme külana alles ja olemas?  Kas meil on oma kogukond või ei ole?  Elame, näeme.

Algavat juulit kui kõige palavamat kuud on vanarahvas seadnud vastavusse jaanuariga - juuli soojuse järgi talve külmust või pehmust ette arvanud.
2. juuli - heinamaarjapäev on naistepüha, maarjapuna joomise ja naistetööde keeluga.
10. juuli - seitsmevennapäev; üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihm kestab seitse nädalat järjest; heinategu oli keelatud.
13. juuli - mareta e karusepäev lööb suve harja lõhki, sestab tuleb adrad enne mulda saada, kui karusepäev käes.
25. juuli - jakobipäev - kesksuvepüha, heinatööde lõpp, viljalõikuse algus:Jaagup pistab raudvarda heina, st heina on raske niita ja see pole enam maitsev. Milline ilm on lõunani, selline talv on jõuludeni, pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma.
26. juuli - annepäev: püha Anna oli lammaste kaitsja, seda päeva võib pidada lambapühaks.
29. juuli - olevipäev: Norra kuninga Olav II surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma peletamiseks tapeti lammas.

Mare