Forsüütia Freja

Kaunis kevad ja pehme talv on mu maja ees kasvava forsüütia Freja  sel aastal nii õide lasknud, et vaata ja imesta.

Forsüütiate perekonnale on  nimi antud Londoni Kuningliku Aiandusseltsi ülemaedniku William Forsythi auks. 19.sajandi alguses, kui Napoleon noris tüli kõigi naabritega, oli Inglismaal vaja kiiresti saada tammepuitu laevastiku taastamiseks. Metsad olid aga halvas seisus. Forsyth pakkus välja nn plaastri, mille retsepti kuulus sõnnik, uriin, lima, savi ja muid koledaid asju. Ta väitis, et plaastri määrimine vanade puude õõnsustesse äratab puu ellu ja ravib. Teda autasustati suurte summadega, ta pälvis au ning tunnustuse. Väga tuntud olid ka tema raamatud kultuur- ja viljapuude hoolitsemisest.  Esmakordelt kirjeldati seda taimeperekonda forsüütiana 1788. aastal. Looduses on kirjeldatud 11 liiki forsüütiaid, mis kasvavad peamiselt Ida-Aasias ja üks liik ka Balkani poolsaarel.

Minu forsüütia ajalugu algab kahest liigist Forsythia suspensa lillaka värvusega õisi kirjeldas üks hollandi botaanik juba 1780. aastal Jaapani aedades. Teine liik toodi Euroopasse ühest Hiina rannikulinnast Chusanist  ja oma suurte roheliste lehtede tõttu nimetati Forsythia viridissimaks.

1880. aastal avastati aga, et need kaks liiki ristuavd ja annavad huvitavaid järglasi. Esimene hübriisort  ehk värdforsüütia kirjeldati 1885. aastal.

1950. aastal hakati ka Rootsis tegelema värdforsüütitega ja Lundi botaanikaaias leiti üks eriti kollaste õitega seemik. Sellest kujundati sort Skandinaavia armastuse ja kire jumalanna Freja nimega.

Niisiis segunevad Hiina ja Jaapani aiad, Euroopa botaanikaaiad ja  Napoleoni sõjad ning Sknadinaavia mütoloogia sel kevadel minu maja eest põnevaks elamuseks.

Sellega soovin palju õnne Pillele tema ilusa juubeli puhul!

Kaja

Ühineme õnnesooviga!

Külanaabrid