pühapäev, 16. juuni 2019

Pojengid


Antiik-Kreekast on teada lugu sellest, kuidas pojeng nime sai. Tervendamise jumal Asclepius oli miskipärast saanud armukadedaks oma lemmikõpilase Paeoni peale. Peajumal Zeus pidi ise asjasse sekkuma. Et peita ehmunud Paeon Asclepiuse raevu eest, muutis Zeus ta kauniks lilleõieks, mida hakatigi  kutsuma Paeoniks. Väga kaua hiljem nimetati see taim ka teaduslikult  Paeoniaks ja meie hakkasime teda kutsuma pojengiks.
Vana-Hiinas usuti, et tema kasvatamist soosivad jumalad – seal, kus kasvavad pojengid kaovad kurjad vaimud. Kes hoolitseb nende kaunite ja siidiste õite eest, saab osa lille ilust ja headusest. Pojengi viljadest tehti pärleid, mida kanti tervenduse eesmärgil kaelas 40 päeva
Tänapäeval on taksonoomid kokku leppinud, et erinevaid pojengiliike on umbes 33, kuid erinevaid sorte on üle 10 000! Neid on nii rohtse-  kui ka puitunud tüvega.
Vanades taluaedades  on aastakümneid kasvanud valged, roosad ja punased pojengid. Raske on öelda, mis sordid need täpselt on, kuid nende pikaealisuse ja hoolduse lihtsuse tõttu tasub neid hinnata ka tänapäeval.   
Renate aias näitusel oli kahte sorti valgeid ja ühte sorti roosasid pojenge.
Kaja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar