Karuse kalmistu tekkis seetõttu, et Vene tsarinna andis 1772. aastal
välja ukaasi, millega haiguste leviku peatamiseks keelas surnute
matmise kirikute ja elumajade lähedale.
Kirikumõisal ei olnud
maad uue kalmistu jaoks, aga 1774. aastal ostis Voose mõisa Gustav von
Helwig. Helwigid olid ju tuntud kultuuriteadlikud inimesed. Heast
tahtest eraldati just nende maast kalmistule liivane küngas. Kuigi
tegemist oli Karuse kihelkonna kalmistuga, on andmeid, et seda kutsuti
alguses Voose kalmistuks. Sinna on aegade jooksul maetud mitmeid tuntud
inimesi, aga ka meie külade endisi elanikke, kes kuulusid Karuse
kogudusse.
Alates 1940. aastast ei kuulu kalmistu enam
kogudusele, vaid kohalikule omavalitsusele. Kalmistuvahi hinnangul on Karusele maetud vähemalt 4000 inimest.
Matsalu
mõisaga seoses on Karusele maetud Nikolai ja Bertha von
Hoyningen-Huene. Nende kõrvale on maetud kaks väikest lapselast
Methilde ja Isolde, kes surid tuberkuloosi.
Vaatasime veel ringi ja otsisime endiste külade elanike puhkepaiku, süütasime küünlad.
Kaja
No comments:
Post a Comment