Need tuled sadamakail ei enam rahu mulle anna*

Muinastulede öö lõke süttib Keemus täpselt kuu aja pärast, 25. augustil. Hakkasin mõtlema,  millal võidi üldse tuld tegema hakata umbes sellel kohal, kus meie praegu teeme.


Topograafiliselt kaardilt 1950-ndatest on selle koha kõrguseks märgitud 1,1 m merepinnast (praegu muidugi veidid rohkem). Kui arvestada, et maakerge võib olla umbes 2,5 mm aastas, siis väga ligikaudselt arvutades võis see ala maaks muutuda umbes 400 aastat tagasi.

Mis siis võis küll siinkandis toimuda ja minu kronoloogias on nopitud välja sellised sündmused:
1601 Karl IX alustas maarevisjoni, et selgitada välja talupoegade maksujõulisus. Kehtestati ka uus maksusüsteem, mis ühtlustas maksuliike, et vähendada pettusi. Kadus näiteks vakupeo maks. Läänlane pidi maksma igalt adramaalt aastas: 26 ööri adraraha, 4 tündrit rukkeid, 4 tündrit otra, 1 tünder kaeru, 0,5 leisikat võid, 4 kana, 10 muna, 1 oinas, 1 lammas, 1 nael linast lõnga, 2 koormat heinu, 1 nuumatud siga. Lisaks maksti makse ka kirikule.1608 07.04 Karl IX konfirmeeris Matsalu mõisa Claes Akesson Totti lese surma järel väimehele Kalmari asehaldurile Hans Erikson Ulfsparrele1611 kavandasid taanlased rünnakut Saaremaalt Läänemaale, kuid rootslased said kavatsustest teada ja sooritasid 1611 ja 1612 rünnaku Saaremaale, millest võttis osa ka Läänemaa aadlilipkond. Läänemaa mõisnikud tõid Saaremaalt hulgaliselt talupoegi ja asustasid tühjadesse taludesse.1612 08.07 müüs Kalmari asehaldurile Hans Erikson Ulfsparrekes Matsalu mõisa naisevenna Henrik Totti (+1603) lesele Sigridile, Erik XIV tütrele (+1633) ja ta poegadele Akele ja Erikule 3 000 taalri eest /www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?/1620 Läänemaa taludest oli 58% tühjad.

Huvitav, kas ka Matsalu mõisa omaniku Ulfsparre esindajaid käis sõjaretkel Saaremaale ja kas toodi sealt tühjadesse taludesse talumehi maid harima ja karja kasvatama ning makse maksma ja kas nemad võisid mõnikord tulla karjamaale ja õhtul rannas tule süüdata ja mõelda, mida uued mõisaomanikud ette võtavad?

Esimene kaart, mille olen leidnud, kus Keemu kohal maju ja kalamaju näha võib on aastast 1701.
1726. aastal on loetletud adrarevisjonis siinkandis järgmisi nimesid, kes võisid kalamajade juures tuld teha (kas ka muinastulesid?): Pauli Jurri (kubjas), Igi Tönnis, Kori Tönnis, Seppa Jahn, Kolmi Andres. Nemad andsid seletusi kui revideerijad asehaldur parun von Löwega eesotsas 24. augustil Matsalu mõisas käisid (286 aastat tagasi).

Sellised öised uitmõtted siristavate ritsikate saatel, ehk siristasid nad sel ammusel ajal ka samamoodi.

Keemu kaart aastast 1701

                                      
Kaja



***
*Ühe poole sajandi taguse lemmiklaulu (loe: pophiti) refrääni esimene rida. (M)