66 on palju aastaid, aga ülekohus ei unune. Lõuna-Läänemaa Naiskodukaitse eestvõttel põlesid küüditamise õhtul, paastumaarjapäeval, küünlad koduväravas, teeristil, kohtumiskohtades. Matsalus Miina-Martiina juures meenutas oma lugu Ants:
"Olin 25. märtsil 1949. aastal koolis. Märkasin, et võõras auto sõitis
Heinade teeotsa (märstis olid teed väga halvas seisus ja autoga kaugemale
sõita ei saanud) ja püssidega mehed läksid taludesse. Taipasin, et asi on halb ja läksin metsa varjule. Püssimehed olid kavalad ja peitsid
end talu pööningule. Kui emale tundus, et võõrad on ära läinud
ja ta tuppa läks, võeti ema kinni. Koolist võeti kinni ka Juta. Tulin metsast välja, sest sain aru, et ema ja õde viiakse ära. Anti natuke aega, et üht-teist kaasa pakkida. Sõitsime oma
hobusega Heina teeotsa, kus auto ootas. Autoga viidi meid Lihulasse
miilitsamajja, mis asus luteri kiriku kõrval. Üks püssimees jäeti
valvama ja teised läksid majja. Lõpuks tuldi välja ja öeldi midagi, millest saime aru sõna: "Damoi!" Auto tõi meid tagasi Meelvasse, sealt hobusega
kodutalusse. Selleks ajaks oli juba lambaid ja tööriistu ära viidud, aga
järgmiseks hommikuks toodi tagasi. Hiljem saime teada, et olime nii
palju hilinenud, et enam ei oleks jõutud Risti rongijaama. Nii tehti
otsus meid mitte küüditada."
Ühiselt vaatasime üle andmed erinevatel aegadel arreteeritud inimestest meie külas. 16 inimest!
Mälestustuled Matsalus. Pildistas Marje
No comments:
Post a Comment