Nagu nimestki arvata võib, on päeval seos
rukkikülviga. Rukkimaarjapäeval endal küll külviga ei tegeletud – see
oli suur tööpüha. Usuti, et kuri käsi poetab sel päeval rukkiseemne
sisse umbrohuseemet ja et sellel päeval külvatud rukis läheb hirmsasti
rohtu. Rukkimaarjapäevaks pidi rukkilõikus lõpetatud olema, sest muidu
minevat vili talvel kopitama. Toiduks tehti rukkimaarjapäeval
igasuguseid häid asju – tanguputru ja uudseleiba. Kohupiima ka.
Ja muidugi joodi magusat punast viina nagu ikka
maarjapäevadel kombeks oli. Mõnes kohas, kus harjutud, tapeti
rukkimaarjapäevaks lammas ja siis tehti rupskitoitu ja verikäkke. Mõnel
pool jälle söödi veel lauritsapäevast jäänud kitseliha. Lisaks
oma perele kaeti sauna toidulaud ka lahkunud esivanemate tarbeks.
Vanarahvas teadis, et rukkimaarja viib pääsukesed ja toob marju. Ka
õitsilkäimine sai rukkimaarjapäevaga selleks aastaks läbi ja hein pidi
lakas olema. Vesi on nüüd juba nii külm, et ujuma enam ei minda. Küll
aga on rukkimaarjapäeval kalade kudemise aeg – seepärast on igal pool
hea kalasaak. Ilma kohta teati öelda, et kuiv rukkimaarjapäev
ennustab sooja ja kuiva sügist. Ja kui kured sel päeval kõrgel
lendavad, siis tulevat ka hea kõrge rukkikasv.
Kaja
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment