Head mihklipäeva ja lambaõnne!

Olin veel hommikul Serbias Belgradis. Keset vanalinna külastasin püha Miikaeli kirikut. Serbia on olnud sõdade tallermaa ja serblastest on kujunenud küllaltki sõjakas rahvas. Olles endise Jugoslaavia suurim rahvus ei taha nad sugugi nõustuda Kosovo ja Montenegro iseseisvusega ja tunnustada uute riikide piire.  Miikaeli kirik on olnud aga oluline koht, kus serblased türklastega ajaloos mitmel korral maid jagasid ja piire liigutasid. Serblased on õigeusku ja neil on oma õigeusu kirik, oma rist.

Meile aga hoopis lähedal paikneb Mihkli kirik ja kihelkond. Teatmeteosed väidavad, et Mihkli kihelkond tekkis 13. sajandil Soontagana muinaskihelkonna alal. Alates  16. sajandi keskpaigast  ehk Liivi sõjast oli Mihkli kihelkond Põhja- ja Lõuna-Eesti — vastavalt ajaloolise Läänemaa ja ajaloolise Pärnumaa — vahel jaotatud ligikaudu pooleks. Piir tõmmati kihelkonnast läbi 17. sajandi alguses. Maakonna piiride liigutamise  pärast vist eraldi sõda ei peetud. Praeguseks on Mihkli kihelkond juba ammu Pärnumaal ja uuest aastast meiegi koos Mihkli kiriku ja kihelkonnaga samas maakonnas. Piirid ikka liiguvad siia ja sinna. Võib-olla liigume kunagi  koos jälle tagasi  Läänemaale?

 Aga jah, mihklipäeva loetakse esimeseks talvepühaks ja sel päeval võib hakata lund nõiduma, et karjane saaks tööst lahti. Tuleb korralikult puhata ja lambaliha süüa.

Kohtumisteni Eestis!

 Kaja