Hakkabki poriaeg
martide ja kadride ning teiste hingedega läbi saama. Öösel oli tohutu kuu otse mõisa kohal ja
valgustas peaaegu hommikuni, kui selgus, et temperatuur on viie kraadini alla
nulli langenud. Päikesekiirtes sädeleb härmatis puudel ja luige-uigud lahel
helisevad jäätuvalt veelt kui kristallikõlin. Parkmetsatee värskel lumel vänderdasid
läbisegi rebase ja noorte jäneste jäljed
ja üks tegelane võis olla ka šaakal.
Akna taga koputavad tihased - no millal siis pekki saab?
Vaak-vaak kraaksub hallvares ja vaatab kõrgelt kuivanud saareladvast, kas on juba keegi külast kangeks külmunud. Aga maa on valge ja midagi ei ole näha.
Akna taga koputavad tihased - no millal siis pekki saab?
Vaak-vaak kraaksub hallvares ja vaatab kõrgelt kuivanud saareladvast, kas on juba keegi külast kangeks külmunud. Aga maa on valge ja midagi ei ole näha.
Pildil härmatis.
Kaja
Kaja
No comments:
Post a Comment