Wednesday, November 28, 2018

Imeline hommik


Hakkabki  poriaeg martide ja kadride ning teiste hingedega läbi saama.  Öösel oli tohutu kuu otse mõisa kohal ja valgustas peaaegu hommikuni, kui selgus, et temperatuur on viie kraadini alla nulli langenud. Päikesekiirtes sädeleb härmatis puudel ja luige-uigud lahel helisevad jäätuvalt veelt kui kristallikõlin. Parkmetsatee värskel lumel vänderdasid läbisegi  rebase ja noorte jäneste jäljed ja üks tegelane võis olla ka šaakal.
Akna taga koputavad tihased - no millal siis pekki saab?
Vaak-vaak kraaksub hallvares  ja vaatab kõrgelt  kuivanud saareladvast, kas on juba keegi külast kangeks külmunud. Aga maa on valge ja midagi ei ole näha.
Pildil härmatis.
Kaja

No comments:

Post a Comment