Looduskaitsja
Kaja Lotman pälvis esimese eestlasena
Euroopa Kaitsealade Liidu medali. Alfred Toepferi medal
antakse erakordse panuse eest Euroopa looduskaitsesse
ning säästvasse arengusse.
Euroopa Kaitsealade Liidu medali. Alfred Toepferi medal
antakse erakordse panuse eest Euroopa looduskaitsesse
ning säästvasse arengusse.
Lotman elab
Matsalu rahvuspargis ja töötab nõunikuna
keskkonnaametis.
Ta ütles, et tehtud tööst üks südamelähedasemaid on olnud
niitude taastamise teema.
"Siin Matsalu randadel selgus ju see, et kui lehmad lähevad
rannast ära, siis lähevad ka linnud rannast ära. Siit algas see idee,
et tuleks hakata taastama traditsioonilist karjatamist rannas.
See kasvas ja paisus, on muutunud üle-eestiliseks küsimuseks
ja on selgunud, et samasugune oluline asi on toimunud ka kogu
Euroopas," rääkis ta.
See küsimus on üks peamisi põhjuseid, miks Lotman Euroopa
Kaitsealade Liidu kõrge tunnustuse pälvis.
Liidu nõukogu liige Nele Sõber ütles, et Lotmani puhul tõstetigi
esile just seda, et ta on panustanud põllumajandusmeetmete
loodussõbralikumaks muutmiseks Euroopas.
"Aga Eesti tasemel [on ta] just niitude riikliku toetusskeemi üks
eestvedajatest ja sellest on õppinud väga paljud meie
sõbrad Euroopas," sõnas Sõber.
"Žüriil oli väga lihtne otsustada, sest see, mida ta teeb oma riigis
ja ka ülejäänud Euroopa jaoks laiemalt, on loodushoius eeskujuks,"
ütles Euroopa Kaitsealade Liidu president Ignace Schops.
Lotman peab tähtsaks, et looduskaitsjad suudaksid selgitada
keskkonnaküsimusi tavalisele inimesele arusaadavalt.
Töö looduskaitses otsa ei saa.
"Üha enam me peame vaatama, kuidas loodus saaks tunda end
võrgustikuna meie kiiresti arenevas põllumajanduses,
metsamajanduses, asulate arengus," sõnas Lotman.
"Et oleksid rohelised koridorid, kus liigid saaksid liikuda ja tunda
end mõnusalt ja meid kaitsta. Sest kogu looduskaitse on
ju tegelikult inimese kaitse küsimus."
Karin Koppel, ERR-i raadiouudised
keskkonnaametis.
Ta ütles, et tehtud tööst üks südamelähedasemaid on olnud
niitude taastamise teema.
"Siin Matsalu randadel selgus ju see, et kui lehmad lähevad
rannast ära, siis lähevad ka linnud rannast ära. Siit algas see idee,
et tuleks hakata taastama traditsioonilist karjatamist rannas.
See kasvas ja paisus, on muutunud üle-eestiliseks küsimuseks
ja on selgunud, et samasugune oluline asi on toimunud ka kogu
Euroopas," rääkis ta.
See küsimus on üks peamisi põhjuseid, miks Lotman Euroopa
Kaitsealade Liidu kõrge tunnustuse pälvis.
Liidu nõukogu liige Nele Sõber ütles, et Lotmani puhul tõstetigi
esile just seda, et ta on panustanud põllumajandusmeetmete
loodussõbralikumaks muutmiseks Euroopas.
"Aga Eesti tasemel [on ta] just niitude riikliku toetusskeemi üks
eestvedajatest ja sellest on õppinud väga paljud meie
sõbrad Euroopas," sõnas Sõber.
"Žüriil oli väga lihtne otsustada, sest see, mida ta teeb oma riigis
ja ka ülejäänud Euroopa jaoks laiemalt, on loodushoius eeskujuks,"
ütles Euroopa Kaitsealade Liidu president Ignace Schops.
Lotman peab tähtsaks, et looduskaitsjad suudaksid selgitada
keskkonnaküsimusi tavalisele inimesele arusaadavalt.
Töö looduskaitses otsa ei saa.
"Üha enam me peame vaatama, kuidas loodus saaks tunda end
võrgustikuna meie kiiresti arenevas põllumajanduses,
metsamajanduses, asulate arengus," sõnas Lotman.
"Et oleksid rohelised koridorid, kus liigid saaksid liikuda ja tunda
end mõnusalt ja meid kaitsta. Sest kogu looduskaitse on
ju tegelikult inimese kaitse küsimus."
Karin Koppel, ERR-i raadiouudised
No comments:
Post a Comment