Täna oli laht peegelsile ja taevas vaatas veest.
Kudistavate kuldkokkade ja rästaste parved ründasid kõiki põõsaid ja puid, kus marju veel peal.
Viimased lagled lendasid salguti üle ja imestasid, kuhu kõik teised on jäänud.
Luiki koguneb roostikku, kuid veel on nad vaiksed.
Hommikud on valged külmast udust - hingedeaeg on lähedal.
Kaja
No comments:
Post a Comment