esmaspäev, 23. detsember 2019

Jõulud vanarahva usus

1929 aasta 24. detsembril on ajaleht Läänlane kirjutanud:
On palju pruuke, mida vanarahwas jõuludel pidas. Läänemaal oli umbes paarikümne aasta eest neid weel rohkesti tarwitusel. Jõuluõhtul pandi herneid tuppa põrandale, pesti nägu ja käed ning hakati sööma. Enne ja pärast söömist lauldi waimulik laul; pärast poolriides heideti magama. Tuli jäeti kogu ööks põlema. Jõuluhommikul wiidi loomadele paremat süüa. . . Jõuluõhtul ei wõinud ahi tühjaks jääda: kaerakülimit ja wiinapudel pidid hommikuni toas olema. Siis anti kaerad loomadele, enne seda neile wiina pääle pritsides. Seega polnud wiirastust karta. Jõuluõhtul keedeti seapää kartuli-, kaali- ja porgandilõikudega. Hobuseriistad toodi tuppa ja kirwes pandi loomalauda ukse alla, siis ei saanud ..kuri" loomadele kahju teha.
Jõulude ajal muretseti ka lõbu eest. Seda ülesannet täitis n. n. ..jõuluwana" wõi „jõulumees", kes lastele jõulukingitusi jagas. Tehti ka ..jõulusokku". ..Jõulusoku" etendajaks oli isik, kes oskas nalja teha. Selleks maskeeriti ta: Pandi õlest sarwed pähe, Pahempidi kasuk selga jne. Sarnane ..sokk" läks siis lastele rõõmu ja nalja tegema. Katsus neid poksida: andis neile pähkleid, kompwekke j. ui. ..Sokk" armastas samuti noorte neidude seltskonda. Juhtusid aga kaks „sokku" isekeskis kokku, siis läks poksimine lahti. Ümber hulkuwaid „sokke" ei jäetud taludes ilma tasuta, anti neile saia, worsti, õlut j. m. Oli weel palju teisi sarnaseid jõulupruuke pääle eelpool tähendatute. Soowida oleks, et sarnased muinasaja riismed üles tähendataks, kuna wastasel korral need tulewatele põlwedele kadunuks jääwad.
Väljakirjutus: Kaja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar