Ilm oli sedakorda meie poolt. Tuulevaikus, leegitsev loojang, taevas ja meri hõõguvas kumas; saabuvas hämaruses säraküünlana süttinud heinaskulptuurid; aegamisi tuld võttev suur lõke. Rapuntseli patsi võtsid heinaskulptorid linnutornilt alla ja seadsid lõkkele vööks; lohutuseks ehiti torni trepiasmed küünaldega. Kohe võtsid Külakoja katuse all viisi üles pärimusmuusikud, pillimäng, laul ja tants kestis üle südaöö! Tumedas augustitaevas vilkus tähti, pilvede taga aimdus kuu. Pärast pikka hoovõttu lahvatas Matsalu Muinastuli täies hiilguses põlema. Vastaskaldalt loendati kümmekond tuld.
Pikkamisi kahanes külaliste autoderivi. Neile, kes lõpuni vastu pidasid, õpetas Viljandi pillipiiga Piret selgeks lustliku polka. Viimase palana kestis ja kestis hüvastijätmist leevendav "Ukuaru valss".
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment